Heljo Talmet
Heljo Talmeti 100.sünniaastapäeva tähistamine toimub 1.10.2022
AASTAKÜMNED TULEVAD JA LÄHEVAD,
AEG KUSTUTAB MEELEST NII MÕNDAGI…
Heljo Talmet (neiuna Viirmaa) sündis Tallinnas Nõmmel 30. septembril 1922. Tema ema oli õmbleja ja isa pidas lukksepa ametit. Heljol oli noorem õde Vaike, kelle elutee viis sõjakeerises Rootsi ja hiljem Kanadasse.
Heljo õppis Nõmme Gümnaasiumis ja mõnda aega konservatooriumis.
Haapsallu tuli Heljo 1942. aasta sõjakeerises. Mõni aeg hiljem järgnes talle ema. Haapsalus asus Heljo tööle haigla laborandina, olles eelnevalt Tallinnas lõpetanud vastavad kursused. Hiljem täiendas Heljo end ja temast sai kirurgiaõde.
1946. aastal hakati Eestis Ullo Toomi eestvedamisel aktiivselt tegelema rahvatantsuga. Igast linnast kutsuti inimesi seminaridele. Haapsalust läks sinna teiste hulgas Heljo Viirmaa. Sellest ajast oli rahvatants tema elu lahutamatu osa.
Aastatel 1951-1956 töötas Heljo paralleelselt haiglatööga klaveriõpetajana Haapsalu pedagoogilises koolis, mille ta ise vahepeal kaugõppes pedagoogilise kutse saamiseks lõpetas.
1954. aastal loodi Haapsalus lastemuusikakool. Et Heljo oli andekas muusikas, tehti talle ettepanek tulla tööle muusikakooli. Sellest sai tema edaspidine töökoht. Kahekümne viie aasta vältel õpetas Heljo väsimatult kooli klaveriõpilasi.
1971. aastal alustas Heljo uue taidlusvormiga, nimelt hakkas ta korraldama tolleaegses „Lääne Kaluris“ varietee-etendusi.
Kõige muu kõrval osales Heljo palju aastaid kultuurimaja näiteringi töös.
1972. aastal tähistas Heljo Talmet oma esimest juubelit. Oli varietee-etendus, Rahvatantsijad kinkisid oma armastatud õpetajale uue klaveri.
Sama aasta lõpul, 24. novembril 1972, omistati talle Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetus. Selle puhul korraldati kultuurimajas portreeõhtu.
Ootamatult hakkas Heljo tervis halvenema ja ta otsustas operatsiooni kasuks Tallinnas. Seal tema elutee 29. augustil 1974. aastal lõppeski
Heljo Talmeti säravast ja aktiivsest rahvtantsutegevusest on meil pärandina hoida ja tantsida
1955 Loodud „Läki tantsule”, muusika Heljo Talmet
1956 „Kalurineiud”, muusika Leo Tauts
1958 „Neiukesed noorukesed”, muusika Vello Lipand
1970 „Rüblikud”, muusika Heljo Talmet
1972 „Neiukesed, peiukesed”, muusika Boris Kõrver
Heljo õppis Nõmme Gümnaasiumis ja mõnda aega konservatooriumis.
Haapsallu tuli Heljo 1942. aasta sõjakeerises. Mõni aeg hiljem järgnes talle ema. Haapsalus asus Heljo tööle haigla laborandina, olles eelnevalt Tallinnas lõpetanud vastavad kursused. Hiljem täiendas Heljo end ja temast sai kirurgiaõde.
1946. aastal hakati Eestis Ullo Toomi eestvedamisel aktiivselt tegelema rahvatantsuga. Igast linnast kutsuti inimesi seminaridele. Haapsalust läks sinna teiste hulgas Heljo Viirmaa. Sellest ajast oli rahvatants tema elu lahutamatu osa.
Aastatel 1951-1956 töötas Heljo paralleelselt haiglatööga klaveriõpetajana Haapsalu pedagoogilises koolis, mille ta ise vahepeal kaugõppes pedagoogilise kutse saamiseks lõpetas.
1954. aastal loodi Haapsalus lastemuusikakool. Et Heljo oli andekas muusikas, tehti talle ettepanek tulla tööle muusikakooli. Sellest sai tema edaspidine töökoht. Kahekümne viie aasta vältel õpetas Heljo väsimatult kooli klaveriõpilasi.
1971. aastal alustas Heljo uue taidlusvormiga, nimelt hakkas ta korraldama tolleaegses „Lääne Kaluris“ varietee-etendusi.
Kõige muu kõrval osales Heljo palju aastaid kultuurimaja näiteringi töös.
1972. aastal tähistas Heljo Talmet oma esimest juubelit. Oli varietee-etendus, Rahvatantsijad kinkisid oma armastatud õpetajale uue klaveri.
Sama aasta lõpul, 24. novembril 1972, omistati talle Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetus. Selle puhul korraldati kultuurimajas portreeõhtu.
Ootamatult hakkas Heljo tervis halvenema ja ta otsustas operatsiooni kasuks Tallinnas. Seal tema elutee 29. augustil 1974. aastal lõppeski
Heljo Talmeti säravast ja aktiivsest rahvtantsutegevusest on meil pärandina hoida ja tantsida
1955 Loodud „Läki tantsule”, muusika Heljo Talmet
1956 „Kalurineiud”, muusika Leo Tauts
1958 „Neiukesed noorukesed”, muusika Vello Lipand
1970 „Rüblikud”, muusika Heljo Talmet
1972 „Neiukesed, peiukesed”, muusika Boris Kõrver